Islandi meedia
 | See artikkel vajab toimetamist. (Mai 2010) |
Islandi meediasüsteemi iseloomustades tuleb meeles pidada, et sealne auditoorium on ülejäänud Euroopaga võrreldes väike. Riigis elab ligikaudu 300 000 inimest, kes jagunevad umbes 100 000 majapidamisse. Islandlastele on omane suur trükiajakirjanduse tarbimine. Raadio- ja televisioonimaastik on tugevalt polariseerunud ning aastaid on hoidnud juhtpositsiooni rahvusringhäälingu kanalid. Aastal 2010 läks Island analoogtelevisioonilt üle digitelevisioonile. Enamik islandlasi kasutab peaaegu iga päev internetti.
Ajalehed
[muuda | muuda lähteteksti]Aasta 2004 küsitluse andmetel loeb Islandi elanikkonnast vanuses 12–80 iga päev ajalehte 80% ning vähemalt korra nädalas 96% [1].
Islandil on kaks suuremat rahvuslikku päevalehte: 2001. aastal asutatud Fréttablaðið [`frjeehtabladid] (Uudisteleht) ja 1913. aastal asutatud Morgunblaðið [`morgünbladid] (Hommikuleht) (vt tabel). Suurim päevaleht Fréttablaðið on tasuta koju kantav ajaleht, Morgunblaðið toetub aga peamiselt tellimistulule. Aastani 2008 tegutses ka tasuta ajaleht 24 Stundir [`tühtügü `og `fjourir `stündir] (24 Tundi), mis lõpetas tegutsemise majanduskriisi tõttu, ühinedes Morgunblaðiðiga.
| Päevaleht | Keel | Väljaandja | Tiraaž 2004 | Tiraaž 2006 | Tiraaž 2008 |
|---|---|---|---|---|---|
| Morgunblaðið | islandi | Árvakur hf. | 52 000 | 53 000 | 42 000 |
| Fréttablaðið | islandi | Á365 miolar hf. | 99 000 | 102 000 | 102 000 |
| 24 Stundir | islandi | Ár og dagur ehf. | - | 76 000 | 76 000 |
Suurim tabloidleht Islandil on DV, mille tiraaž oli 2008. aastal 13 100[3].
Kaks olulisemat erisuunitlusega nädalalehte on kalandusleht Fiskifréttir [`fiskivrjeehtir] (Kalandusuudised) ja ärileht Viðskiptablaðið [`vidskiptabladid] (Ärileht). Nimetatud nädalalehtede summaarne tiraaž on 6000. Lisaks on veel üle 20 kohaliku nädalalehe, millest enamik on tasuta väljaanded ning mille summaarne tiraaž on 49 000.
Kõik Islandi ajalehed on tabloidformaadis. Ajaleheturg on lähiminevikus teinud läbi suuri muutusi, peamiselt esimese tasuta päevalehe Fréttablaðiði saabumise tõttu. Seepärast tõusis aastatel 2000–2003 tasuta ajalehtede kogutiraaž 90 000-lt 156 000-le. Aastaks 2006 oli tiraaž juba 250 000. Tasuliste lehtede trükiarv aga langes aastatel 2000–2003 umbes 20 000 võrra.
Kõikidel suurematel päevalehtedel on vahemikus 2004–2007 olnud ka oma veebiväljaanne. Mittepäevalehtede arv on aga suurem kui nende veebiväljaannete arv. Kolm suuremat ja populaarsemat uudiseid kajastavat veebiportaali on Mbl.is, Visir.is ja Dv.is.
Ajakirjad
[muuda | muuda lähteteksti]Kui Islandi ajalehtede arv on järjest vähenenud, siis ajakirjade arv on alates 1990. aastast olnud tõusuteel [4]. Ajakirjade koguarv on viimase 20 aasta jooksul kahekordistunud. Enamik ajakirju on kitsalt spetsialiseerunud väljaanded.
Turuliider on igal nädalal ilmuv meelelahutus- ja teleajakiri Séð og Heyrt [`sjeed `og `heirt] ('nähtud ja kuuldud'), mida müüakse väljaandja sõnul umbes 20 000 eksemplari numbri kohta. Väga tihti loevad islandlased lisaks Séð og Heyrtile veel populaarteaduslikke ajakirju. Nendele järgnevad naiste- ja sisekujundusajakirjad.
Raadio
[muuda | muuda lähteteksti]Raadiokuulamine on suure osa islandlaste jaoks tähtis osa nende päevasest meediatarbimisest. Keskmiselt kuulab iga islandlane päevas raadiot 2 tundi 10 minutit[2]. Enamasti kuulatakse kõrvaltegevusena, näiteks hommikul kodus, tööl või autoga sõites [5].
Enamiku raadiokanalite eluiga on olnud väga lühike. Paljud kanalid on vahetanud omanikku, ühinenud teistega või lõpetanud ülekandmise. Ainult käputäiest on saanud püsiv jälg Islandi meediamaastikul. 2008. aastal oli Islandil 21 raadiojaama. Neist 16 olid eraraadiojaamad ja 5 avalik-õiguslikud. Esile tõuseb neli kuulatumat kanalit: Rás 1 (27%), Rás 2 (24%), Bylgjan (24%) ja FM 957 (10%).
Kõige mõjukam organisatsioon Islandi raadioedastajate hulgas on avalik-õiguslik RÚV [`ruuv] ehk Ríkisútvarpið [`riikisuutvarpid] (Islandi rahvusringhääling). 1934–1986 oli seadusega kehtestatud Islandi rahvusringhäälingu monopol. Tänapäeval kuulub RÚVile kaks kõige populaarsemat raadiokanalit Rás 1 [`raus `eidn] (Kanal 1) ja Rás 2 [`raus `tveir] (Kanal 2) ning samuti eksperimentaalne raadiojaam Rondó [`rondou] (Rondo). Rás 1 edastab peamiselt uudiseid, ilmateadet, poliitika- ja kultuuriprogramme, sealhulgas kunsti-, ajaloo-, islandi keele ja kirjandusteemalisi. Rás 2 edastab samuti uudiseid, kuid suurem rõhk on muusikaprogrammidel, eriti pop- ja rokkmuusikal. Rondó mängib klassikalist ja džässmuusikat.
Suurim erameediaettevõte on 365-Miðlar [`thrjuu `hündrüd `sehstiiü `og `fimm `midlar] (365-Meedia), millel on 8 raadiokanalit. Neist populaarseim on Bylgjan [`bilgjan] (Laine), mis on rahvusringhäälingu jaamade järel kuulatavuselt kolmandal kohal. Samuti kuuluvad 365-Miðlari alla Létt Bylgjan [`ljeeht `bilgjan] (Kerge Laine), FM 957 [`ef `em `niiü `hündrüd `fimmtiiü `og `sjö], X-ið [`eks `id] (X-mürgel), Útvarp Latibær [`uutvarp `latibair] (Raadio Laisklinn), Gull Bylgjan [`güdl `bilgjan] (Kuldlaine) ja veebiraadio Ný Bylgjan [`nii `bilgjan] (Värske Laine).
Kõiki suuremaid raadiokanaleid on võimalik kuulata ka internetist.
Televisioon
[muuda | muuda lähteteksti]Islandi telekanaleid on kokku 10. Neist 3 on üldhuvi- ja 2 filmikanalid, 1 on uudiste-, 1 spordi-, 1 muusika- ja 1 piirkondlik kanal. Suurema populaarsusega on üldhuvikanalid RÚVi Sjónvarpið [`sjounvarpid] (Televisioon), 365-Miðlari Stöð 2 [`stöd `tveir] (Jaam 2) ja Skipti Skjár 1 [`skjaur `eidn] (Ekraan 1). Nende programm on valdavalt meelelahutuslik ja välismaist päritolu. Allpool asuvast tabelist võib leida olulisemate telekanalite 2001. aasta päevase ja nädalase vaadatavuse (daily ja weekly reach) ning 2006. aasta vaatamisaja jagunemise kanalite vahel (share). Kolme kanali suur vaatamisaja osakaal viitab televisioonituru tugevale polariseeritusele.
| Kolme populaarsema telekanali vaadatavus | |||
|---|---|---|---|
| Kanal | Päevane vaadatavus 2001, % |
Nädalane vaadatavus 2001, % |
Turuosa 2006, % |
| Sjónvarpið | 65 | 95 | 39 |
| Stöð 2 | 60 | 80 | 34 |
| Skjár 1 | 30 | 64 | 15 |
| Allikad [4] [5] | |||
Seitse islandlast kümnest vanuses 12–80 vaatavad päeva jooksul telerit[5]. Mehed ja naised jälgivad telerit enam-vähem võrdselt, kuid mehed veedavad ekraani ees veidi rohkem aega. Noorim ja vanim vanuserühm vaatavad telerit rohkem kui noored täiskasvanud ja keskealised. 2007. aastal vaadati Islandil päevas telerit keskmiselt 3 tundi 11 minutit ehk ligilähedaselt Euroopa keskmisele näitajale[2].
Valitsuse kava järgi mindi 2010. aastal analoogtelevisioonilt üle digitelevisioonile.
Internet
[muuda | muuda lähteteksti]Interneti kasutamine on islandlaste seas populaarne ja see on viimaste aastate jooksul kasvanud. Islandi statistikaameti 2009. aasta septembrist pärineva uuringu tulemuste põhjal kasutas internetti vähemalt korra 3 kuu jooksul 93% islandlasi[6]. Perioodil 2005–2009 on iga aastaga interneti kasutajate arv tõusnud keskmiselt 2% võrra.
Suuremad vahed interneti kasutamises tulenevad vanusest. Islandi statistikaameti järgi kasutas 2009. aastal 16–34-aastastest isikutest internetti 100%, 65–74-aastastest aga ainult 55%. Samuti mängib mõningast rolli haridus. Aastal 2009 kasutasid kõige vähem internetti põhiharidusega inimesed (86%) ja kõige rohkem kõrgharidusega inimesed (98%). Keskharidusega inimesed kasutasid internetti 94%.
2009. aasta küsitlusest selgus, et kõige populaarsem interneti kasutamise põhjus oli e-kirjade saatmine (91%), järgnesid teenuste ja toodete kohta info otsimine (86%), ajakirjade ja ajalehtede lugemine (78%), internetipanga teenuste kasutamine (78%) ja veebist raadio või televisiooni jälgimine (65%)[6].
Vaata ka
[muuda | muuda lähteteksti]Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Pálmason, R: "European Journalism Center: Media Landscape – Iceland" (kasutatud mai 2010)
- ↑ 2,0 2,1 2,2 Iceland. (2009). World Press Trends 2009. World Association of Newspapers, ZenithOptimedia, 477–481.
- ↑ 3,0 3,1 "Statistics Iceland – Statistics – Media and culture – Broadcasting" (inglise). 2010. Vaadatud mai 2010.
{{netiviide}}: kontrolli kuupäeva väärtust:|Kasutatud=(juhend) - ↑ 4,0 4,1 Karlsson, R. & H. T. Bjarnason & T. Broddason. (2001). The Icelandic Media Landscape: Structure, Economy and Consumption. Carlsson, U. & E. Harrie (toim.). Media trends 2001 in Denmark, Finland, Iceland, Norway and Sweden: Nordic Media Trends 6. Göteborg: Nordicom, 229–238.
- ↑ 5,0 5,1 5,2 Karlsson, R. (2006). Radio, TV & Internet in Iceland: Brave New ‘Digital’ World: Turning Point in Broadcasting or Old Wine in New Bottles? Carlsson, U. (toim.). Nordic Media Trends 9: Radio, TV & Internet in the Nordic Countries. Göteborg: Nordicom, Göteborg University, 25–41.
- ↑ 6,0 6,1 "Statistics Iceland – Statistics – Tourism, transport and information technology – Information technology" (inglise). 2010. Vaadatud mai 2010.
{{netiviide}}: kontrolli kuupäeva väärtust:|Kasutatud=(juhend)